Siiatonka rakenduse juures on oluline kasutada pealiinil libisevat tina, sest siig on ettevaatlik kala ning sülitab takistust või vastupanu tundes sööda kohe suust välja. Oluline nipp on ka see, et püügile pandud tonka pealiin ei tohiks olla pingule keritud.

- Vanameister Rein Truumets siiapüügil Tallinna lahel.
- Foto: Raimo Kummer
Merisiig on üks esimesi kalu, keda vabast veest püüda saab. Varakevadisele siiapüügile pole vaja minna koos esimeste päikesekiirtega, sest enamjaolt hakkab kala sööda vastu huvi tundma alles päeva peale. Hiljem, kui vesi on juba soojenenud, juhtub sedagi, et siig võtab korralikult vaid esimestel hommikutundidel, aga sinna on veel aega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
In Line topsiõngerakendus on lihtne ja küllaltki tundlik montaaž, mida kasutab igapäevaselt aina enam fiiderdajaid. Selle sidumine on kiire ning võtab oskaja mehe käes vaid paar minutit.
Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga on kalastusviis, mis sisaldab nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikule kaugusele ja sügavusel viimiseks spetsiaalset raskuskorki. Oludes, kus meriforell ei ole aktiivse toitumise peal väljas, töötab putukas landist paremini.
Kevad on fiiderdamise kõrgaeg, sestap on kohane üle käia enamkasutatavad rakendusskeemid. Võrreldes teiste fiiderdamisel kasutatavate montaažidega on poomiga rakendust kõige lihtsam ja kiirem siduda ning tulemus on üsna lollikindel.
Kui mõnikord tundub, et jõeforell võtab lendõngestriimerit paremini kui lanti, siis siin on sulle üks rakendus, mille abil on võimalik striimerit heita ka spinninguga.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.