Varakevadel alustab kudemist haug, meie veekogudes laialt levinud röövkala.
Võta arvesse, et:
• meres on haugipüük keelatud 1. märtsist 30. aprillini;
• siseveekogudes, va Peipsi järvistu, algab püügikeeld 15. märtsil ning kestab kuni 30. aprillini;
• Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves on püügikeeld kõige hilisem: 1. aprillist 5. maini.
Haugide kudeaeg sõltub veetemperatuurist, mis omakorda sõltub jääkatte lagunemisest. Merejää sulab kõige kiiremini, nii on sealne püügikeeld kõige varasem. Peipsi järvistus tõuseb veetemperatuur jäälagunemise järel natuke hiljem, sellest tulenevalt on keeluaeg hilisem. Kudemist alustatakse 4° kuni 6°C veetemperatuuriga.
Haugi meelispaigad kudemiseks on üleujutatud luhad. Nii on tema üks neist, keda kevadine kõrge veeseis rõõmustab. Mida kauem vesi kõrge on, seda arvukam on uus haugipõlvkond. Muidugi oleneb järelkasv ka kudekalade hulgast. Esmakordselt kudeva haugiemal võib marjateri olla 15 000–40 000, kala pikkus jääb siis alla 50 cm. Suuremaks kasvades viljakus suureneb, nii et 80 sentimeetrise haugi kõht mahutab 150 000 marjatera. Sellele tasub mõelda ja miks mitte hiljemgi just suured emahavid konksu otsast vabastada – kui nad ikka elujõulised on.
Kevadine periood on aktiivne tööaeg ka Keskkonnaameti järelevalve inspektoritel. Eks ikka selleks, et õhinaga kalastama tormanute püügiõigust ja reeglitest kinnipidamist kontrollida. Haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot. Juriidilisele isikule ulatub trahvisumma 32 000 euroni. Lisaks trahvile tuleb süüdlasel hüvitada ka kalavarudele tekitatud kahjud.
Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
Kui märkad kalastusreeglite rikkumist, anna sellest teada tel 1247!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!