Kalaradar, 11. nädal 2025: kuhu minna ja mida püüda?

Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.

Vanameister Rein Truumets tutvustab omatuunitud lemmiklante punasepüügil meres ja jõgedes.

Õige kevadine särjepüük käib ikka vooluveest, olgu selleks siis saarte kraavid ja ojad või sisemaa jõed. Millised on vooluvees õngitsemise eripärad? Mis kala on kevadine teib ja kuidas teda tabada? Milline peaks olema püügi taktika? Kas peibutussöötmine on vajalik? Jaak Kask teab vastuseid.

Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.