14.03.25, 07:00

Meie parimad merikakütid püüavad praegu just nende lantidega

Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Foto: Semy Morgun

Veel 10–15 aastat tagasi püüdsid Eesti merikakütid peamiselt sinakate, roheliste või hõbedakarva plekklantidega. Tänasel päeval on lantide värvipalett muutunud hoopis nüansirohkemaks. Hulk mehi ei pidanud vanasti paljuks ise lante teha, neid painutada ja viilida. Nüüd eelistab enamik poest ostetud lante, mille hulgas on nii laiatarbekaupa kui ka kohalike meistrimeeste toodangut, nii plekki kui ka komposiite. Kalastaja uuris, milliseid lante edukad meriforellipüüdjad kasutavad ja miks nad kasutavad just neid ja mitte teisi lante.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

05.03.25, 07:00

Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse

Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.

Lood

18.02.25, 07:00

Meriforelli kõhus on ussid! Kas peaksime kala ära viskama?

Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?

Lood

01.02.21, 13:56

Merepunase väike kudejate hulk viitab suurele püügisuremusele

TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.

Lood