05.03.25, 07:00

Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse

Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.

Raimo Kummer

Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse

Foto: Raimo Kummer

Kiire kohavahetus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

12.10.22, 22:42

Taani rannikul meriforelli püüdmas

Ma pean end suhteliselt viletsaks merikapüüdjaks. Eestis käin meriforelli püüdmas vähe, peamiselt seetõttu, et elan Tartus ja merikapüük kui selline ei ole minu jaoks niivõrd atraktiivne, et selle pärast teise Eesti otsa sõita. Küll aga naudin väga reisimist ja eriti koos õngega. Taani poole hakkasin meriforelli kontekstis vaatama seetõttu, et mulle meeldib lendõngega punast kala püüda ning Taani rannik on ses osas täielik paradiis.

Lood

18.02.25, 07:00

Meriforelli kõhus on ussid! Kas peaksime kala ära viskama?

Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?

Lood

23.01.25, 09:48

Lugeja küsib: kuidas eristada jõe- ja meriforelli jõgedes, kus viimase püük on keelatud?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

Lood

01.02.21, 13:56

Merepunase väike kudejate hulk viitab suurele püügisuremusele

TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.