Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Alljärgnevas loos vaatlemegi, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.
Suur-Emajõgi on koht, kus on sünnivad ja elavad oma elu mitmed niisugused püügiviisid, mida mujal Eestis naljalt ei kohta. Esimese asjana turgatab pähe varasemal ajal latika- ja säinapüügil laialt kasutusel olnud krunda – olemuselt fikseeritud nööripikkusega põhjaõng, kus võtust teavitav ujuk nihutati pealiinil ridvaotsa juurde ja kus see asus mitte vees, vaid õhus. Tänapäeval on krunda muutunud õige haruldaseks ja sellega kalastajaid trehvab väga harva. Aga nagu öeldakse – loodus tühja kohta ei salli. Sama arvukalt, kui 40–50 aastat tagasi kohtas Suur-Emajõel krundamehi, jääb nüüd silma neid kalastajaid, kes kasutavad ujukiga tonkat ehk punniõnge.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õige kevadine särjepüük käib ikka vooluveest, olgu selleks siis saarte kraavid ja ojad või sisemaa jõed. Millised on vooluvees õngitsemise eripärad? Mis kala on kevadine teib ja kuidas teda tabada? Milline peaks olema püügi taktika? Kas peibutussöötmine on vajalik? Jaak Kask teab vastuseid.
Tartlase Valmar Everti (43) nimi ei ütle laiadele kalameeste massidele ilmselt suurt midagi. Tema kätetööga aga puutuvad igapäevaselt kokku kõik harrastuskalastajad – tegemist on uue kalaluba.ee portaali loomist juhtinud mehega, kes on juhtumisi ka ise kõva kala- ja paadimees.
Kui kalamehed räägivad hiliskevadisel ajal Emajõe uskumatutest latikasaakidest, võib olla 99% kindel, et kirjeldatavad sündmused leidsid aset just Vorbuse kandis.
Loovus on isikuomadus, mis avaldub ka kala püüdmisel nii uute püügiviiside õppimisel kui ka toimivate püügiviiside arendamisel ja täiustamisel, kirjutab Tõnu Lehtsaar.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.