Otsing

Õngitsemishooaeg on täies hoos. Vaata, millised abivahendeid soovitab kasutada võistlusõngitseja Jaan Grents, et iga õngemehe püük muutuks tulemuslikuks ja lihtsamaks.

Püük match-õnge ja waggler-tüüpi ujukiga ei ole Eestis kuigi laialt levinud, ehkki seda harrastavaid kalamehi tuleb iga aastaga juurde. Tegemist on väga atraktiivse ja huvitava õngitsemisdistsipliiniga, mis võimaldab seisvas vees püüda päris kaugelt. Püügiviis on väga populaarne ja laialt levinud Lääne- Euroopas, eriti Inglismaal, ning ehkki mõeldud eeskätt suuremate kalade (latikas, linask, karp) püügiks, annab sellega edukalt tabada ka särge.

Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling pikka aega suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase paarikümne aastaga on selle populaarsus hüppeliselt kasvanud ning saagid suurenenud. Kõige ihaldatum püügiobjekt on mõistagi paltus.

Mitmeid päevi kestnud tormituulte järel on meriforelli tabamise võimalused kõvasti paranenud. Sellest annab tunnistust tallinlase Keio Kase ilus merikaduubel 13. aprillist.

Kuidas näevad kalad kaldal askeldavat inimest? Kas forellipüügil kamoflaažmustriga riiete kandmine on õigustatud? Millised kalad näevad paremini kui teised?

In Line topsiõngerakendus on lihtne ja küllaltki tundlik montaaž, mida kasutab igapäevaselt aina enam fiiderdajaid. Selle sidumine on kiire ning võtab oskaja mehe käes vaid paar minutit.

Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.

Kui baar on inventuuri tõttu suletud, jääb kalaleminek ära!

Aprill on parim aeg forellipüügiks nii jõgedel kui merel. Seekord valmistamegi forellist ühe imemaitsva äkise.

Lendõngehooajast rääkides peetakse üldjuhul silmas seda perioodi aastast, kui ilmad on soojad, loodus roheline ja putukad lendavad. Kuid alles jääb ju veel hulk aega, mil on samuti võimalik edukalt lendõngega püüda. Järgnevalt tulebki juttu sellest, mida pakub lendõng läbi kalendriaasta, mida püüda ja millised putukad võiksid putukakarbis olla.

Külmadest ilmadest ja pehmelt öeldes keerulistest ilmaoludest hoolimata on viimastel päevadel üht-teist ikkagi kotti pandud. Kalastaja rääkis oma sõprade ja tuttavatega ning uuris, mida viimasel ajal saadud ning mis teoksil.

Kalamehel juhtub ikka, et liin läheb sassi ja tuleb vabatahtlikult või sunniviisiliselt otsast jupp maha võtta. Selliste jääkide kogumiseks on mugavaim lahendus Monomasteri tamiilihunt.

Erinevate söödakorvide hulk rikkalikuma valikuga kalastustarvete kauplustes võtab esimese hooga silme eest kirjuks. Mida millistes oludes kasutada? Enamlevinud söödakorvide tüüpide seas aitab orienteeruda Eesti parimate fiiderdajate hulka kuuluv Riivo Müür.

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

Suur kala sööstab rullikärina saatel edasi-tagasi. Paat on kolmveerand tundi kestnud võitluse ajal umbes kuus kilomeetrit edasi liikunud. Lõpuks kala väsib, aga nüüd tekib mure – hiigelsuure kahva vars ei pea raskusele vastu ja paindub kõveraks. Läbi häda õnnestub kahel mehel ligi 17 kilogrammi kaaluv lõhe pardale vinnata. Nad on nüüd tõestanud, et Eesti rannikul saab sama edukalt lõhekalasid trollida nagu Soomes. Kui mitte pareminigi.

RMK Põlula kalakasvatustalitus ootab kõigilt kalastajatelt jätkuvalt teateid püüki tulnud märgisega kaladest. Vaevatasuks jagatud info eest saab märgisega kala tabamisest teatanu 6 eurot, landi ja hea tunde, et on korda saatnud õiga asja.

Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?

2. aprillil said aasta kala angerja varud täiendust Võrtsjärves ja Vagulas. Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve on plaanis angerjamaime asustada umbes kuu aja pärast.

Vaatame, kuidas käib kokku Emajõe punniõnge rakendus ja mismoodi sellega püütakse.

Kevad on käes, veed voolavad ja veri vemmeldab – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natuke varem, kes hiljem, kaaslast otsima ikka kevadvete vulina peale. Kuidas kaladel need asjad täpsemalt käivad?

“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.

Kui angerjal saba maha, siis ikka kohe lõpuste tagant.

Kui sa seisad silmitsi faktiga, et pärast ägedat püügipäeva sul on ämbritäis kevadist särge, siis ega sellega muud küll teha pole, kui kuivama riputada.