Otsing

Küllap on enamik kalamehi tabanud hauge, ahvenaid, forelle või ka teisi kalu, kelle peal on mõned kalakaanid. Eriti iseloomulik on see talvisel või ka kevadisel ajal, kui vesi on külm ning kalad passiivsemad. Kaanid on seljas, järelikult kala ei liigu, ütlevad kalamehed siis. Mis tegelased need kalakaanid õigupoolest on ja kas nad kujutavad kaladele ka mingisugust ohtu? Aleksei Turovski kirjutab pikemalt.

Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.

Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?

Põhja-Eesti veekogude jääkaane mõõtmised näitavad, et jää on piisavalt paks, et keeld osaliselt lõpetada. Seetõttu võib alates homsest, 22. veebruarist minna Tallinna ja Harjumaa seisuveekogude jääle. Keeld jääb kehtima Põhja-Eesti vooluveekogudel ehk jõgedel ja ojadel.

Uurisime tuttavate kalameeste käest, millised on olnud nende viimaste päevade saagid, kus nad on käinud ja millega püüdnud ning milliseid tähelepanekuid teinud. Toome selle info nüüd sinuni.

Viimastel talvedel on sikumehed hakanud Lämmijärvelt kenasti koha saama. Alexander Andrusenko kirjutab, kuidas tema talvise kohapüügi juurde jõudis, missugust varustust ta kasutab ning mida võiks teha, et oma esimesed mõõdus sudakad landiga jää alt kätte saada.

Külmalaine oli just eelmisel päeval järgi andnud, jääd oli tugevalt üle 20 cm ja jõel oli püütud veel väga vähe. Vaist ei petnud – kohe esimese jõekääruga läks õnneks ja kahe järjestikuse püügipäeva tulemuseks jäi kaks pesukausitäit ahvenaid. Kui see saak piltidel Kalastaja Facebooki jõudis, palus mitu kalameest, et kirjutaksin ajakirjas sellest, kuidas ma talvisel ajal jõgedest ahvena üles leian. Siin on minu tähelepanekud.

Mida teha, kui lähed nt Peipsile ahvenat püüdma, aga head eelinfot kala paiknemise ja võtu kohta viimasest ajast ei ole? Loomulikult võib vehkida päev läbi nt kolmkandiga ning loota, et kuskil ja millalgi läheb õnneks. Kes aga tahab, et tema püügitaktikas oleks rohkem loogikat ning väiksem õnne osakaal, võiks enda poolt teha võimalikult palju asju õigesti.

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.

Kahvel- ehk harkõng on meie kalameeste seas suhteliselt vähelevinud püügiriist, seevastu põhjanaabrite soomlaste käes kohtab seda üsna sageli. Millega on tegemist ja millal seda kasutatakse?

Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?

Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?

Mis reedest (14.02.2025) kuni pühapäevani (16.02) meie kõige kuumemates kalakohades toimus? Kalastaja rääkis mõnede allikatega ning teeb kuuldust sinu jaoks väikese kokkuvõtte.

Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.

USAs peetud 2025. aasta talipüügi maailmameistrivõistlused võitis Leedu meeskond. Üllatusterohke ja tasavägise lõppmänguga võistlusel jõudis Eesti koondis tublile neljandale kohale.

1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.

Selles loos kirjutame, kuidas igaüks saab lihtsa vaevaga korraliku sikuketi valmistada.

Laupäeval kell 17 alanud talipüügi maailmameistrivõistlustel USAs on eestlaste võistkond esimese võistluspäeva järel neljandal kohal.

Mis on Purkinje efekt? Kuidas paistavad erinevad värvid erinevates valgusoludes? Kas seda saab ka reaalsel kalapüügil kuidagi arvesse võtta?

Sügistalv on lõhilaste kudeaeg ja siis on ka lettidelt soodushinnaga kasvanduselõhet ja -forelli saada. Paraku jääb selle kala kvaliteet ja maitseomadused alla suvisele lõhele, kuna suur osa rammust on läinud suguproduktide tootmisse. Selleks, et sügisene lõhe maitsvaks muuta, tuleb sellega natuke vigurdada. Seekord siis vigurdamegi ning kasutame selleks hooajalisi puu- ja köögivilju.

Annan mõned näpunäited, millest võiks olla kasu Peipsile sikupüügile minnes.

Eesti võistkond teeb USAs aset leidvatel talipüügi maailmameistrivõistlustel viimaseid treeninguid ja kaardistusi.

Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogudele tugeva jääkatte ning 15. veebruarist leevenevad osaliselt Päästeameti jääle mineku keelud sisevetel. Jääle mineku keeld jääb kehtima Harjumaal ning Lõuna-Eesti jõgedel ja ojadel.