Anna Põlula kalakasvatusele teada tabatud märgisega kalast!

Märgistatud kalade taaspüügiandmed võimaldavad kalateadlastel uurida kalade ellujäämust, kasvukiirust, rändeteid, orienteerumist kudemisrändel ja suguküpsuse saabumise aega ning hinnata kalavarude seisundit.

Kui kalastaja on unustanud märgistatud kalast teatada, saab seda teha ka tagantjärele. Kui päris täpseid andmeid enam meeles pole, sobivad ka ligikaudsed. Oluline on kirja panna enda kontaktid, et vajadusel oleks võimalik püüdjaga ühendust võtta ning püügi kohta käivaid andmeid täpsustada.

Juhul, kui tegemist on elusa alamõõdulise kala või kaitsealuse tuuraga, tuleb see vette tagasi lasta. Elusa kala puhul pole mõõtmisteks aega, piisab sellest, kui märkida üles märgise number ja määrata kala umbkaudne pikkus ja kaal. Elusana vette tagasi lastud kalale tuleb märgis kindlasti külge jätta.

Kõigi Eesti vetes püütud märgistatud kalade kohta saab saata andmed RMK Põlula kalakasvatustalituse kontaktidel, olenemata sellest, kas tegu on Eestis või välismaal märgistatud kalaga. Võtame märgistajatega ühendust, edastame neile püügiandmed ning palume saata märgistamise ja asustamise andmed, mida siis kirja või e-maili teel püüdjatega jagatakse. „Aeg-ajalt tabatakse meie märgistega lõhesid ka teistes Läänemere-äärsetes riikides, nt Soomes, Lätis, Leedus. Taaspüügiteateid on tulnud ka Poolast ja isegi Taanist,“ ütles RMK Põlula kalakasvatuskeskuse nõunik Ene Saadre.

Põlula kalakasvatuskeskuses on lõhe ja meriforelli ühe- ja kaheaastaseid noorkalu individuaalmärgistega märgistatud alates 1997. aastast, viimastel aastatel on koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega lisandunud ka Atlandi tuurad. Käesoleva aasta aprillis ja mais asustab Põlula kalakasvatuskeskuses Pärnu jõkke ja Soome lahe jõgedesse märgistatud kaheaastaseid lõhe noorkalu, kes võivad samuti püünistesse sattuda.

Aastatel 2018–2024 on RMK Põlula kalakasvatustalitusele antud teada kokku 656 märgisega kala püügist.

Vaata ka siia.