Võrtsjärve ja Vagula järve asustati angerjamaime

Ajalooliselt meie looduslik kalaliik ei pääse Narva jõe vesikonna jõgedesse-järvedesse alates sellest ajast, kui Narva jõele rajati hüdroelektrijaama pais. Et angerjas on toidulaual siiski väga hinnatud, on tema maime järvedesse korduvalt asustatud – Võrtsjärve esmakordselt juba 1956. aastal. Süsteemseks ja järjepidevaks muutus asustamine küll aastakümneid hiljem, kuid tänu sellele kujunes angerjast Võrtsjärve kaluritele oluline sissetulek.

Sel aastal on Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldanud Võrtsjärve ja väikejärvedesse angerjate asustamiseks 72 624 eurot. Angerja asustamist lubatakse loetletud veekogudesse, milleks on Võrtsjärv, Kuremaa järv, Saadjärv, Kaiavere järv ning Vagula järv. Kokku planeeritakse 2025. aastal asustada ligikaudu 808 300 klaasangerjat. Neist suurem osa lasti aprilli alguses Võrtsjärve ja Vagula järve.

Angerjamaimude asustamisel on eestvedajad MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis Keskkonnaamet asustamiseks ühekordse loa, kuid varasemate aastatega võrreldes seati tegevusele rangemad nõuded. Klaasangerjate asustamist lubatakse alates aprillist, jää alla neid enam asustada ei tohi. Röövlindude poolse kahju vähendamiseks tohib asustamist läbi viia pärast päikeseloojangut ning asustamise juures peab viibima nii kalateadlane kui Keskkonnaameti esindaja. Asustamisel kontrollitakse kalade päritolu (saatedokumente), hinnatakse maimude arvu ja seisundi vastavust dokumentidele, jälgitakse vee hapnikusisaldust ja temperatuuri nii transpordil kui veekogus. Tänavu asustatavad kalad on SEG sertifikaadiga, mis tähendab, et angerjad on kontrollitud ning ei ole põhjust karta püüdjate seotust musta turuga.

Otse Prantsusmaalt saabunud maimud asustati päris suure saatjaskonna silme all järvedesse ööl vastu 2. aprilli. Võrtsjärve ettenähtud kogus 278,22 kg (u 779 000 maimu) lasti vette viies erinevas kohas kaldast kaugemal, et tagada maimude ellujäämiseks võimalikud head tingimused. Väiksem kogus, napilt alla 8,8 kg (u 24 500 maimu) viidi Vagula järve. Nii visuaalne vaatlus kastides olevate maimudest kui järve lastud kalade jälgimine allveekaameraga lubab arvata, et asustamine kulges edukalt. Kalateadlaste kinnitusel oli tegemist asustamiseks ideaalilähedaste tingimustega.

Klaasangerjate ümberasustamise projekt on aastakümneid põhinenud teadlaste ja kalameeste koostööl ja usaldusel. Keskkonnaametil on selles kaks olulist ülesannet: jälgida, et ohustatud liiki asustatakse veekogudesse, kust angerjatel on võimalus pääseda oma kudealadele, ning välistada angerjamaimude jõudmine mustale turule.

Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas, nentis, et angerjas vajab paremat kaitset nii Eestis kui mujal maailmas ning iga asustamine peab olema põhjalikult läbi kaalutud. Eelmise aasta sügisel arutati klaasangerjate asustamise teemat teadlaste ümarlaual ning selle tulemusel muudeti Keskkonnaametis senist asustamise praktikat rangemaks.

Kas ja kuidas angerja ja teiste ohustatud kalaliikide asustamisega pikemas perspektiivis jätkata, pannakse paika kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas, mida veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kuigi angerjate arvukus looduses on dramaatiliselt vähenenud, on endiselt lubatud angerjamaimude ehk klaasangerjate väljapüüdmine ja müük Euroopa piires. Lisaks oma rollile veeökosüsteemis elavdab angerjate asustamine eelkõige Võrtsjärve äärset piirkonda ja sealsete kalurite tegevust. Samas on viimastel aastatel kutselistele kaluritele angerjapüügiks lisandunud mitmeid kitsendusi ning 2025. aastal on harrastajatele meres angerjate sihtpüük üldse keelatud. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tegi hiljuti ettepaneku võtta angerjas vähemalt III kaitsekategooria alla. Keskkonnaameti seisukoht ja ettepanekud kalaliikide kaitsekategooria muutmiseks on alles kujundamisel. Need esitatakse energeetika- ja keskkonnaministrile 2025. teises pooles.

Kaitsealauste liikide kategooriate ümberhindamine puudutab lisaks angerjale ka atlandi tuura, säga, tõugjat, harjust, vingerjat, hinku ja võldast.