Punutud õngenööri ja monofiili jätkamine on asi, mis paljudes kalastajates jätkuvalt ebakindlust tekitab. Kuna korralik tulemus saab alguse õigetest töövõtetest, maksab mõni allolevatest sõlmedest endale selgeks teha.
Kuna nööril puudub monofiilile iseloomulik venivus, siis harilikud sõlmed, mille abil kaht tamiili omavahel ühendatakse, siin ei sobi. Nii kiputaksegi siin siduma igasuguseid õuduseid, mis pahatihti lõpevad vähegi tugevamal sikutamisel katkemisega või suure kala otsast pääsemisega. Teine asi, mida väga palju tehakse, on see, et nööri ja liidri vahel kasutatakse landirõngaid või pöörlaid, mis aga ridvarõngastesse kerides sinna takerduvad ning rõngaste sisusid lõhuvad. Kuna korralik tulemus saab alguse õigetest töövõtetest, maksab mõni nööri ja monofiili jätkamise sõlm endale selgeks teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lihtne katse kinnitab, et fluorocarboni paljukiidetud kulumiskindlus on vaid müügijutt.
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge ajada, on selline lahendus rangelt võttes ebaseaduslik (või asub vähemalt n-ö hallis alas), sest kala jääb enamikel juhtudel otsa ikkagi väljastpoolt. Kalastajalt on küsitud, kas tuulehaugi siis tõesti kuidagi muudmoodi kätte saada ei ole võimalik.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.