1. augustist hakkab kehtima ridvamaks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiosakonna sõnul on ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna eestvõttel valminud määrus, millega nähakse ette harrastuskalastajatele püügiriistamaksu kehtestamine. Selleks on plaanis tulirelvade registri juurde luua püügiriistade register, mis peaks valmima juba aprilli lõpuks. Kava kohaselt tuleb kolme kuu jooksul (s.t 1. augustiks) registrisse kanda kõik harrastuslikud püügiriistad, mille pikkus ületab 50 cm. Maksu suurust hakatakse arvestama püügiriista pikkuse järgi poole meetri kaupa, s.t mida pikem ritv, seda suurem maks. Samuti määratakse kõigile ritvadele vastutav kasutaja. Ritvadega, mis pole püügiriistade registrisse kantud, on harrastuslik kalapüük keelatud. Kontrolli hakkavad teostama Keskkonnaameti inspektorid, samuti on kavas ritvade kontrollimise õigus anda vabatahtlikele kalakaitsjatele.

„Praeguse vaate kohaselt käib ridvamaksu arvestamine poolemeetrise sammuga. Maksu täpse rahalise suuruse üle käivad täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veel arutelud ning selle arvutamise detailne metoodika pannakse peagi välja ministeeriumi kodulehele,“ öeldi Kalastajale Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiosakonnast.

Harrastuskalastusega tegelejate ring laieneb pidevalt, püügivarustus muutub aina paremaks ning ministeeriumi käsutuses olevad andmed näitavad, et pikema ridvaga püüdjate saagikus on oluliselt suurem. „Püügistatistika kinnitab, et pikema ridvaga kalastajad saavad palju rohkem kala kui lühikese ridvaga püüdjad. Üks põhjuseid võib siin olla see, et pikema ridvaga ulatub läbi püüdma suhteliselt suurema veeala. Kalavaru on meie kõigi ühine ressurss ning seetõttu on ka õiglane ja põhjendatud, et kes ressurssi rohkem kasutab, maksab vastavalt ka rohkem. Ühtlasi suunab pikkusepõhine ridvamaks kalamehi pigem lühemate ritvade kasutamise ning säästlikuma ressursikasutuse poole,“ öeldi Kalastajale pressiosakonnast.

Harrastuskalastajate kanda jääb oma vanade ritvade registrisse kandmine, mida saab kiiresti teha internetis. Kel internetile ligipääs puudub, saab oma ridvad viia lähimasse Keskkonnaameti büroosse ning pärast mõõtmist ning lühikest ülevaatust kantakse need registrisse. Poest ostetavate uute ritvade registreerimine jääb kaupmeeste ülesandeks, nii et nende ostuga harrastuskalastajale mingeid kohustusi ei lisandu.

Riigi kehtestatud tasumääradest ja sealt laekuvast tulust kaetakse mitmeid harrastuskalapüügisektori arendamiseks tehtavaid kulutusi, nt koelmute taastamist, kalade asustamist, uute kitsenduste ja piirangute väljatöötamist jpm. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressosakonnast lisati, et harrastuskalapüük kui selline jääb endiselt kõigile soodsaks ja kättesaadavaks. Harrastuspüügiõigus on pensionäridele ja lastele jätkuvalt tasuta.