Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Tõe huvides olgu öeldud, et vimba õngitseti ülalpool Sindi paisu tegelikult ka varem. Ehkki vimmad suutsid vähemalt mingis ulatuses paisu kalatrepi läbida, tuli selleks ajaks, kui kalade põhimass Sindist üles pääses ja mõnus õngitsemine alata jõudis, keeluaeg selga. Nüüd aga saab vimmapüük Pärnu jõel hoo sisse juba märtsi lõpus või aprilli alguses ja kes vähegi mees on, lustib enne keelauaja algust isu (ja külmkapi, räästaaluse jne) korralikult täis. Vimmaga on Pärnu jõestikus asjad väga hästi ja ehkki sellele kalale on kehtestatud püügilimiit 20 isendit ööpäevas, võiks rahumeeli lubada vimba ka rohkem püüda. Nii heas seisus nagu praegu ei ole Pärnu jõe vimmavarud ilmselt mitte kunagi olnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärast Sindi paisu langemist tõuseb vimb Pärnu jõel kuni Türi linnani välja ning kalameestele on jõel avanenud täiesti uued püügivõimalused. Alljärgnevalt mõned pidepunktid neile, kes end esmakordselt Pärnu jõele sätivad ning jõe kalakohti alles avastama hakkavad.
Selles loos kirjutame lahti kevadise eduka vimmapüügi saladused.
Kuidas seda vahvat võitlejat, kelle arvukus on tõusuteel, kiirest külmast kevadisest jõest kätte saada?
Kui kevadine suurvesi alaneb ja jõed jälle korralikult sängidesse ära mahuvad, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning seada sammud vimmavetele. Kõige võimsama elamuse pakub kevadine vimb siis, kui teda püüda lihtkäsiõnge või Bologna õngega.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.