Märtsist juunini kestab jõesilmu kuderahu

• jõesilmu püügikeeld algas 1. märtsil;

• kutselistel kaluritel on silmu taas lubatud püüda alates 1. juulist;

• harrastuspüügivahenditega ei ole silmupüük lubatud.

Jõesilm elutsükkel on erakordne: vastsena elavad nad pimedana 4–5 aastat jõepõhjas, filtreerides veest hõljumit. Neile on lausa eraldi nimetus: liivasonglased. Pärast moonde läbimist arenevad silmul silmad ja suulehtrisse teravad hambad. Edasi järgneb paari aasta pikkune eluetapp meres, kuhu paremate toitumistingimuste nimel liigutakse. Silmud kinnituvad parasiidina teiste kalade, näiteks räimede, külge ja toituvad nende kudedest. Suguküpseks saades siirduvad jõesilmud tagasi jõkke. Kudemise eel lõpetavad silmud söömise üldse ning nende keha lüheneb kuni kümnendiku võrra. Kudemine algab kui veetemperatuur tõuseb üle 9°C. Jõesilm koeb elus vaid ühe korra.

Jõesilmule lisaks elavad meie veekogudes ojasilm ja merisutt. Koos moodustavad nad eraldi elustikurühma sõõrsuud.

Silmu kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule 32 000 eurot. Lisaks trahvile tuleb süüdlasel hüvitada ka kalavarudele tekitatud kahjud.