Kui augusti lõpus Gröönimaalt tagasi jõudsime, oli meil nädalake aega, et valmistuda järgmiseks välitööks. Seekord viis raudlind meid teisele Taani kuningriigi koosseisu kuuluvale maalapile Atlandi ookeani põhjaosas – Fääri saartele.

- Tüüpiline Fääri saarte meriforell. Loo fotod: Magnus Lauringson, Anti Vasemägi, Lilian Pukk
Ekspeditsiooni sihtmärgiks oli sarnaselt Gröönimaaga limaeosloomade hulka kuuluv nugiline (lad Tetracapsuloides bryosalmonae), kes põhjustab lõhilastel vohandilist neeruhaigust (ingl proliferative kidney disease – PKD). Hiljuti andsime sellele parasiidile ka eestikeelse nime – lõhe-neerueoslik. Miks oli vaja nii kaugele minna, et otsida pisikest paharetti? Lühidalt öeldes seetõttu, et mitmed uuringud Euroopas on leidnud, et just selle parasiidi tõttu on viimasel ajal looduslike forellide arvukus märgatavalt langenud ning et vohandilist neeruhaigust peetakse põhjapoolkera lõhilastele kliimamuutuste kontekstis äärmiselt suureks ohuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kalateadlased soovivad teada, kas Gröönimaalgi esinev lõhilaste parasiit võib olla põhjustanud meie jõeforelli ja teiste punaste kalade arvukuse langust.
Selle aasta augustis külastasime maailma suurimat saart, Gröönimaad. Reisi eesmärgiks oli kaardistada ühe ohtliku lõhilaste parasiidi levikut ja sagedust maailma eri paikades, mille kohta varasemast vastavad teadmised puuduvad. Jätkame reisikirjaga sealt, kus see eelmises Kalastajas pooli jäi.
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Lõppeva aasta novembris tuli mul tööasjus reisida Kanaaride ühele ilusamale saarele Tenerifele. Seda vulkaanilist saart koos naabersaartest koosneva grupiga loetakse piirkonna üheks paremaks kalakohaks, kuhu eri aegadel tulevad mitmed huvitavad kalaliigid. Lisaks külastavad seda Atlandi ookeani osa ka haid, vaalad ja delfiinid. Loomulikult ei jätnud ma kasutamata võimalust käia ära ka nädalalõpu kalaretkel.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.