Kuderahu tagab kalavaru!

Kas teadsid, et:

Kui kalad enne kudemisiga või -aega välja püüda, siis ei peaks imestama, kui veekogud tasapisi kalavabaks jäävad. Just kalavarude jätkumisele mõeldes on määratud piirangud kümnekonna liigi püüdmisel.

Püügipiirangud lähtuvad eelkõige arvukusest ja kala paljunemisest. Osasid kalu ei tohi püüda kudemise ajal ja väiksemad kalad, kes ei ole veel kudemisikka jõudnud, tuleb vette tagasi lasta. Sõnastame selle ka seaduse keelde: paarikümnel kalal on kudemisaegne püügikeeld ning kehtib alammõõt. Neid kalu, kellel on veel lisaks ka koguseline püügipiirang, on üheksa.

Aastaringne püügikeeld on kõigil meie kaitsealustel kaladel. Suuremast väiksemani on need: atlandi tuur, säga, tõugjas, harjus, vingerjas, hink ja võldas. Vältimaks võimalust, et mõne sellise kala püüdmisel järgneb kopsakas trahv, soovitame nende välimus endale selgeks teha. Veebirakendus Eesti kalad on heaks abiks erinevate liikide tundmisel, samuti tasub proovida ka fotomäärajat KalaAju.

Et kalastushuvilised teaksid püügipiirangutega arvestada, tutvustame järgemööda artiklites kuderahu kestvusi ja teisi kitsendusi kalaliikide kaupa. Näiteks lutsu kuderahu, mis kehtis Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves, on selleks aastaks juba lõppenud. Piirangud võivad aga eri veekogudes erineda. Näiteks on mitmed nihked mere ja siseveekogude keeluaegades, seda eelkõige veetemperatuuri erinevuste pärast. Kuigi ilmastik ei ole alati ettemääratav, on kuderahu kindlate algus- ja lõpukuupäevadega. Arvesta, et kalastamine on lubatud keelu lõppemisest järgneval päeval!

Kuderahu ja alammõõt pole pelgalt reeglid – need on iga kalastaja panus kalavarude hoidmisse.