07.04.25, 07:00

Valdav osa kaladest hakkab kaaslast otsima kevadvete vulina peale

Kevad on käes, veed voolavad ja veri vemmeldab – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natuke varem, kes hiljem, kaaslast otsima ikka kevadvete vulina peale. Kuidas kaladel need asjad täpsemalt käivad?

Randel Kreitsberg

Kui lõhilased välja arvata, võiks vimba pidada üheks Eesti suurima rännukirega kalaliigiks. Kudejõgedel esinevad takistused võivad saada kaladele saatuslikuks, sest rännak ei ole kala jaoks mingi juhuslik asi, vaid põlvkondade jooksul kindlalt paika loksunud bioloogiline mehhanism, mis häirimise korral ei tööta.

Kui lõhilased välja arvata, võiks vimba pidada üheks Eesti suurima rännukirega kalaliigiks. Kudejõgedel esinevad takistused võivad saada kaladele saatuslikuks, sest rännak ei ole kala jaoks mingi juhuslik asi, vaid põlvkondade jooksul kindlalt paika loksunud bioloogiline mehhanism, mis häirimise korral ei tööta.
Foto: Randel Kreitsberg

Väljendit „külm kui kala“ saab kergesti ümber lükata, kui vaadelda, kuidas teeb vanainimeste asja hamlet fish (lad k Hypoplectrus unicolor). Nende troopilistes vetes elavate ahvenate sekka kuuluvate kalade paaritumine toimub hilisõhtul, päikeseloojangu ajal. Kalad paarituvad korduvalt, vahetades iga korra järel soorolle – kord on üks emane ja teine isane, siis jälle vastupidi. Kalad häälitsevad kuuldavalt ning tantsivad üksteist emmates. Kõigele lisaks moodustavad n-ö emane ja n-ö isane (tegelikult on nad hermafrodiidid) aastatepikkuseid monogaamseid paarisidemeid.

Seotud lood

Lood

16.03.25, 13:00

Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Lood

03.03.25, 13:00

Püüa ja vabasta kalastusviis muudab kalade käitumist pikaks ajaks

On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.

Lood

08.08.22, 07:03

Kumb oli enne – stress või parasiit?

Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi lõhe (Salmo salar) noorkalade stressitaset Kunda ja Keila jões.

Lood

17.01.25, 11:10

Kalad versus müra – kes jääb peale?

Tartu kalameeste seas liigub kaks linnalegendi. Ajaliselt esimene on pärit ajast, mil Võrtsjärve põhjatippu, Rannu Jõesuusse, ehitati Suur-Emajõe väljavoolule uut silda. Toona kirjeldasid kohalikud mehed, kuidas jõesuudmes kala massiliselt kogunes, kuid sillaehituse hirmus silla alt läbi ujuda ja jõkke liikuda ei julgenud. Teine lugu on seotud latikate ja kohade liikumisega Tartu linna vahel – nii uue Vabaduse kui ka Ihaste silla ehitamisel olevat kalaparved kogunenud vahetult silla lähedusse allavoolu, julgemata sillaehituse piirkonnast läbi ujuda. Kui palju on sellistes tähelepanekutes tõtt ja kui palju kalameeste fantaasiat, seda püüamegi seekord lahti harutada.

Sisuturundus