17.01.25, 13:10

Kalad versus müra – kes jääb peale?

Tartu kalameeste seas liigub kaks linnalegendi. Ajaliselt esimene on pärit ajast, mil Võrtsjärve põhjatippu, Rannu Jõesuusse, ehitati Suur-Emajõe väljavoolule uut silda. Toona kirjeldasid kohalikud mehed, kuidas jõesuudmes kala massiliselt kogunes, kuid sillaehituse hirmus silla alt läbi ujuda ja jõkke liikuda ei julgenud. Teine lugu on seotud latikate ja kohade liikumisega Tartu linna vahel – nii uue Vabaduse kui ka Ihaste silla ehitamisel olevat kalaparved kogunenud vahetult silla lähedusse allavoolu, julgemata sillaehituse piirkonnast läbi ujuda. Kui palju on sellistes tähelepanekutes tõtt ja kui palju kalameeste fantaasiat, seda püüamegi seekord lahti harutada.

Randel Kreitsberg

Kas sillaehitusega kaasnev müra peletab kalu eemale?

Kas sillaehitusega kaasnev müra peletab kalu eemale? Foto: Ralf Mae

Teadusuuringute andmebaasid annavad väga napilt infot konkreetselt sillaehituste mõjudest kala rännetele. Küll on aga hulgaliselt uuritud veealuse müra mõju kalade stressitasemele, söögiisule ja igat sorti käitumisele ning vaadeldud laevade sonarite, erinevate paadimootorite ja paatide liikumisteede, tuulegeneraatorite, kaevandamise, naftapuurtornide, tunnelite jt häiringute mõju kaladele ja mereimetajatele. Ning seda kõike just veealuste helide, müra ja vibratsiooni tekitamise läbi, sest vees liigub heli tänu keskkonna suuremale tihedusele oluliselt kiiremini kui õhus (vastavalt 1500 ja 300 m/s), helilained on vees pikemad (100 Hz vees ja õhus vastavalt 15 ja 3 meetrit) ning heli levik on vähem mõjutatud veealustest takistustest. Kala kuuleb heli nii oma sisekõrva kui ka küljejooneelundiga, heli tähendab aga veealuses tihedas keskkonnas veemolekulide liikumist ja nii on kalad oma meeleelundite kaudu oluliselt tugevamalt veealuste helidega seotud kui inimene oma igapäevaste häältega maapealses helikeskkonnas.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

06.07.23, 17:13

Punniõngega Emajõele latikat püüdma!

Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.

Lood

24.03.22, 10:26

Kevadine latikahullus Vorbusel

Kui kalamehed räägivad hiliskevadisel ajal Emajõe uskumatutest latikasaakidest, võib olla 99% kindel, et kirjeldatavad sündmused leidsid aset just Vorbuse kandis.

Lood