16.03.25, 15:00

Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Randel Kreitsberg

Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?

Foto: Randel Kreitsberg

Kalameeste seas on liikvel piisavalt lugusid sellest, kuidas mingil jõel on forellid õppinud vältima teatud kindlat landitüüpi, kuidas latikad pärast pikaajalist maisiga püüdmist loobuvad kollastest söötadest, kuidas karpkalad suure püügikoormusega veekogudel kiiresti boile meelde jätavad ning sellest, et konksu otsast pääsenud haugi tabamiseks tuleb kindlasti eelnevalt lanti vahetada. Mälu kaladel kahtlemata on ja kindlasti on see pikem kui 6 sekundit, kuid kust maalt jookseb see piir, mil kalamees peab arvestama suure püügikoormusega kaasnevaid õpitud eelistusi kalade toiduvalikus? Ja millal saabub aeg, mil Pärnu lahe ahven enam kombainile ei reageeri?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Teadus

Seotud lood

Lood

03.03.25, 15:00

Püüa ja vabasta kalastusviis muudab kalade käitumist pikaks ajaks

On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.

Lood

17.02.25, 07:00

Kalasööjat räime mine püüa või landiga!

Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.

Lood

24.02.25, 07:00

Väiksemad kalaliigid on sööjale toitvamad ja puhtamad

Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.

Lood

27.01.25, 11:45

Kahjulikku mikroplasti leidub pea kõigis inimtoiduks tarvitatavates kalades ja mereloomades

Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.