• 27.01.25, 11:45

Kahjulikku mikroplasti leidub pea kõigis inimtoiduks tarvitatavates kalades ja mereloomades

Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Rannakarbid on restorani menüüdes tavalised.
  • Rannakarbid on restorani menüüdes tavalised. Foto: Randel Kreitsberg
Tänapäeval on vähe neid inimesi, kes pole teadlikud meid ümbritsevas keskkonnas leiduvatest mikroplastidest ja nendega kaasnevatest ohtudest. Suurem osa maailmas leiduvast mikroplastist on igapäevase inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis rehvide kulumine, plastpakendite ja muu plastprügi lagunemine väikesteks osakesteks, tehismaterjalist toodetud riietest ja teistest kangastest pärit kiud ning paljud muud allikad. Vähem on teada selle kohta, et looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua.

Seotud lood

Lood
  • 25.06.24, 21:45
Lugejate küsimusi: vana kalastusvarustuse utiliseerimine. Püünisesse uppunud hüljes.
Kas vanad spinningurullid ja pooleks murdunud õngeridvad tuleb tõesti kokku koguda ja utiliseerida?
Lood
  • 08.11.21, 14:00
Rannikumere haugi teadusuuringutest viimase kümnendi jooksul
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Lood
  • 28.02.24, 17:29
Väikesadamate reostus väärib suuremat tähelepanu
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.08.23, 21:58
Haugipüük Lowrance Active Target süsteemi abil
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Tagasi Kalastaja esilehele