Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.

- Rannakarbid on restorani menüüdes tavalised. Foto: Randel Kreitsberg
Tänapäeval on vähe neid inimesi, kes pole teadlikud meid ümbritsevas keskkonnas leiduvatest mikroplastidest ja nendega kaasnevatest ohtudest. Suurem osa maailmas leiduvast mikroplastist on igapäevase inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis rehvide kulumine, plastpakendite ja muu plastprügi lagunemine väikesteks osakesteks, tehismaterjalist toodetud riietest ja teistest kangastest pärit kiud ning paljud muud allikad. Vähem on teada selle kohta, et looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas vanad spinningurullid ja pooleks murdunud õngeridvad tuleb tõesti kokku koguda ja utiliseerida?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.