Söödavaria: kooreüraski vastsega püüa kevadist siirdekala

Kooreüraski vastsed, nagu kalamehed neid kutsuvad (kui täpne olla, on nad tegelikult mardikate sugukonda hulka kuuluvate siklaste vastsed), on valkjaskollakad tõugud, mida korjatakse kuivanud kuuse- ning männikändude, palkide ja ka küttepuude koore alt. Kui kuuris on plusskraadid, võib mõnikord vastu kevadet kuulda, kuidas kooreüraski vastsed puuriidas vaikselt krõbistavad. Korjata on neid siiski lihtsam otse metsast või ka metsaserval väljavedamist ootavate palkide hunnikutest. Kuuse- või männikoor kangutatakse näiteks peitli, noa- või kirveteraga lahti ja kui on sobiv puu, siis seal need kooreüraskid ongi. Vahel piisab püügijao kättesaamiseks vaid mõnest kooreüraskitele meelepärasest palgist või puunotist, teinekord aga tuleb vajaliku koguse korjamiseks rohkem vaeva näha. Enamus sikkude liike valib elupaigaks haige või sureva puu, ent nad asustavad ka täiesti terveid puid, eriti massilise esinemise korral. Peep Männili sõnul, kes kooreüraskitega sageli siirdekala püüab, on üraskite korjamiseks kõige parem 3–4-aastane raiesmik ja enim leidub neid just jämedamate kändude koore all.