Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Alates 2020. aastast on Pärnu jões ja jõestikus keelatud meriforellide püük. Pärnu jõe ülemjooksu lõik Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni on kantud nn jõeforellijõgede nimistusse ning kalapüügiks seal annab õiguse kalastuskaart. Nüüd, kui Sindi pais on maas, leidub kõnealusel lõigul lisaks tavapärastele jõeforellidele ka ülemjooksule kudema tõusnud meriforelle. Kui ma taban Paide linna alt spinninguga näiteks 1,5-kilose forelli, siis kuidas ma harrastuskalamehena saan kala kotti pannes olla kindel, et tegu on jõe- ja mitte meriforelliga? Millest lähtuvad KKI inspektorid forelli määramisel jõe- või meriforelliks ning võimalikul trahviotsuse tegemisel? (Jõeforelli püük Pärnu jões on lubatud, meriforelli oma aga mitte.) Kas niisugune määramine on üldse mõeldav, kuna rangelt võttes on jõe- ja meriforelli puhul tegemist sama liigiga (ingl Brown trout, lad Salmo trutta ), lihtsalt üks jääb elama jõkke, teine laskub merre (lisaks on teadlased näidanud, et ka jõgedes elavad forellid teevad aeg-ajalt toitumisretki merre). Jõe- ja merekalad koevad koos, nende välimuse järgi eristamine on sageli problemaatiline ja ilma vastavate uuringuteta ei tee neil vahet isegi kalateadlased, kes teemaga igapäevaselt kokku puutuvad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ametnikud ning Eesti Maaülikooli kalateadlased.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.