- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Emajõel liigeldes ja kalastades arvesta piirangute ja kitsendustega
Kogu pikkuses laevatatav Emajõgi ning temaga ühenduses olevad jõed ja järved on lisaks harrastuskalastajate poolt üheks enimkülastatud kalakohaks olemisele olulised veekogud ka looduskaitse vaates. Oma teekonnal voolab Emajõgi läbi mitme looduskaitseala, kus kehtivad kaitse-eeskirjad seavad mitmeid piiranguid nii liiklemisele, viibimisele kui kalastamisele. Kus, millal ja mida teha tohib, seda järgnevalt vaatlemegi.
Emajõgi – see on 100 kilomeetri ulatuses elukohti kolmekümnele kalaliigile viidikast latikani, kiisast kohani ja vingerjast sägani ning muidugi hulk imelisi kalastusvõimalusi inimesele. Tegemist on ka ainsa otsast lõpuni laevatava jõega Eestis. Veesõidukeid mahuks sinna palju ja ka kaldalt saab õnge vette heita, aga... Neid „agasid“ on päris palju, sest Emajõgi koos temaga ühenduses olevate jõgede ja järvedega on olulised ka looduskaitse vaates. Paraku tähendavad kaitsealadel elustiku kaitseks seatud piirangud erinevaid kitsendusi nii vee peal liiklejale kui kalastajale.
Alates lähtest, Tartu–Viljandi maantee sillast allavoolu kuni Ilmatsalu jõe suudmeni kulgeb Emajõgi läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Selle lõpust vaid umbes 350 m allavoolu, pärast Tallinn–Tartu maantee silda, algab Kärevere looduskaitseala, mis lõpeb ca 1 km pärast Muuge kärestikku Vasejõe suubumiskohas. Alamjooksul Emajõe Suursoo keskusest (Kantsi külastuskohast) ca 500 m allavoolu ja Steppanilammi kraavi suudmest alates on Emajõgi Peipsiveere looduskaitseala osa. Kaitseala piir ulatub kaugele Peipsi järve ning sisse jääb veel mitu väiksemat järve ja jõge, Emajõe Suursoo soostik ning Piirissaar. Tegelikult jääb Emajõe äärde veel üks kaitseala – Ropka–Ihaste looduskaitseala. Jõgi ise selle kaitseala sisse ei jää, küll aga jõe kaldad.
Järgnevalt teemegi selgeks, millised on Emajõel liikumise ja kalastamise reeglid, aluseks kalapüügieeskiri, ajutine harrastuspüügi määrus ning eelpool nimetatud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Liigume vooluga kaasa – alustame Võrtsjärvest ja lõpetame Peipsi järves, vahepeal põikame ka lähikonna lisajõgedele ja järvedele. Edaspidi tähistavad tekstis lühendid LKA looduskaitseala, PV piiranguvöönd ja SKV sihtkaitsevöönd.
Kalastamisega seotud piirangud
Terves Emajõe ulatuses on lubatud 15.03–30.04 kalastada vaid üheharulise konksuga õngedega.
Harrastuspüügiks õngejadaga saab Emajõele osta kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani. Emajõe lähtest (uue) Jõesuu maanteesillani on kalastamine lubatud vaid õngpüünistega, nt lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu ja lendõngega.
Alam-Pedja LKA-l on kalastamine õngpüünistega üldiselt lubatud. Liikumiskeeld on loodusreservaatides ja jõgede sootides Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis 1.02–30.06. Emajõe luha sihtkaitsevööndis (Rekust Kärevere maanteesillani) on liikumiskeeld 15.04–30.06, kalastada võib sel ajal ainult paadist. Pedja jõkke voolaval Umbusi jõel kehtib hetkel samuti aastaringne püügikeeld.
Kärevere LKA vetel on harrastuspüük lubatud. Kutselise kalapüügi vahendeid võib seal kasutada ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Kärevere maantesillast alates jääb Emajõe paremkaldale ca 1,8 km ulatuses Luha SKV. See on Kärevere LKA osa, kus on 10.04–10.07 keelatud liikuda väljaspool kallasrada ning olemasolevaid teid.
Hetkel kuum
Peipsiveere LKA-l on Emajõel kalastamiskeeld Koosa jõe algusest kuni Peipsisse suubumiseni ning Koosa jõe suudmest Ojapera kanali põhjapoolset otsa ühendavast sirgest lääne pool 1.05–15.06. Kes soovib, vaatab seda niipidi: kuni 30. aprillini on kalastamine lubatud Emajõel kuni Peipsi järve suubumiskohani. 1. maist alates võib küll Peipsini sõita, kuid paadis ei tohi olla püügiks valmis seatud õnge. Uuesti võib Emajõe lõigul Koosa jõe algusest kuni Peipsisse suubumiseni kalastada alates 16. juunist.
Kalastamiskeeld on ka Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Kalli, ja Leegu järves. Seal on kalastamine keelatud 1.05–25.05.
Emajõe Suursoo suurimal järvel, Koosa järvel, on lindude pesitsuse ja kalade kuderahu tagamiseks liikumise, sh kalastamise keeld kõige pikemalt – 1.04–31.07.
Peipsi järvel on kalapüük Ojapera kanali põhjapoolset otsa ja punkti 58º24.290'N, 27º31.100'E ühendavat joonest lõuna pool lubatud 5.05–10.06 ainult lihtkäsiõnge ja käsiõngega. Samuti on Kalli jõe (Kaevandu kanali), Emajõe ning Koosa jõe suudmele lähemal kui 250 meetrit lubatud kalastada ainult õngpüünistega.
Veesõidukitega liiklemine
Alam-Pedja LKA veekogudel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga, välja arvatud reservaatides.
Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita:
- Emajõel (Emajõe-Pedja-Põltsamaa PV ulatuses);
- Elva (Ulila) jõel kiirusega kuni 10 km/h;
- Ilmatsalu jõel kiirusega kuni 10 km/h;
- Pedja jõe suudmest ülesvoolu kuni Põltsamaa jõe suubumiskohani 1.05–31.12;
- Elektrimootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita Põltsamaa jõel 1.05–31.12 kiirusega kuni 10 km/h.
Jetid, hõljukid ja suurvee ajal luhtadel ning mootorvahendiga vanajõgedes sõitmine on jätkuvalt keelatud. Maksimaalne lubatud kiirus kaitseala veekogudel on 30 km/h.
Kärevere LKA-l on mootorita ujuvvahendiga sõitmine lubatud. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud selleks ettenähtud ja tähistatud veeteel (s.t Emajõel).
Ropka–Ihaste LKA veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Aardla järve sihtkaitsevööndis 20.03–15.07.
- Porijõel on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ainult Emajõeni ja tagasi pääsemise eesmärgil.
Peipsiveere LKA vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Koosa järvel 1.04–31.07.
- Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Koosa järvel ning alla 100 ha suurustel järvedel. Piirangu seab kanende veesilmade vähene sügavus.
- Mootoriga võib sõita Peipsi ja ja Kalli järvel, kuid sealgi tasuks veetaseme langedes suurema süvisega paatidega eemale hoida.
Üldjuhul kehtivad liikumise (sh mootori kasutamise) erandid järelevalve- ja päästetöödel, looduskaitselistel töödel ja kooskõlastatud teadustegevuses.
Lõkke tegemine ja telkimine
Kõigil loetletud neljal kaitsealal on lõkke tegemine ja telkimine lubatud vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Avalikud lõkke ja telkimiskohad leiab RMK veebirakendusest loodusegakoos.ee ja äpist.
Kui lõkkekoht ei ole RMK poolt vastavalt tähistatud, siis hoolimata juba sissetöötatud kohast ei ole seal telkimine ja lõkke tegemine lubatud. Kaitsealale jääval eramaal kehtib samuti lõkke tegemise ja telkimise keeld. Erandiks on õuemaa, kus see on lubatud maaomaniku loal.
Alam-Pedja LKA-l Emajõe ääres ühtegi avalikku puhkekohta ei ole. Küll aga jääb Põltsamaa jõe äärde kaks lõkke- ja telkimiskohta, Naela ja Rasti. Neid kasutavad enamasti Kamari–Kärevere veemarsruudil kanuumatkajad.
Kärevere LKA-l Emajõe ääres lõkkekohad puuduvad, kuid neid on Ilmatsalu jõe ääres.
Ropka-Ihaste LKA-l avalik lõkke- ja telkimiskoht puudub.
Peipsiveere LKA-l on kalastajate jaoks kõige rohkem võimalusi. Ettevalmistatud lõkkekohad on Emajõe Suursoo keskuse juures, allavoolu jääb mõlemale poole kaldale viis lihtsamat, kala nimedega puhkekohta ning laavudega lõkkekohad Koosa (Koosa jõe otsas) ja Otisaare (Kalli jõe alguses).
Küttepuud tasub minnes kaasa võtta. Ja tagasi tulles võta kaasa oma prügi!
Kaladega seotud piirangud
Emajões ja sellega seotud veekogudes kehtib aastaringselt kaitsealuste kalade tõugja, säga, harjuse, võldase, hingu ja vingerja püügikeeld. Teisi kalaliikide püügipiiranguid saab vaadata endale kalastusõigust ostes veebilehelt kalaluba.ee või Keskkonnaameti kodulehel.
Emajõe kalavarud ja käitumine huvitab lisaks kalastajatele ka kalateadlasi. Nii võib õnge otsa sattuda mõni märgistatud kala. Saatjaga kalal märgi üles või pildista märgise number, püügi aeg ja koht ning lase kala seejärel vette tagasi.
Kui saatjat ei ole, võib seljauime küljes olla ID-ga märgis. Märgi üles või pildista märgise number, pane lisaks kirja ka püügi aeg ja koht, võimalusel mõõda ja kaalu kala. Kui said mõõdus latika, linaski, säina, koha ja angerja, võid kala pärast seda endale jätta, kaitsealused kalad (tõugjas, säga) lase aga vette tagasi.
Säga andmeid ootab RMK Põlula kalakasvatuskeskus ([email protected], tel +372 56 212 135). Latika, tõugja ja teiste liikide andmeid kogub Eesti Loodushoiu Keskus (Meelis Tambets, [email protected], tel +372 51 76 886).
Piirangute kohta info leidmine
Muidugi oleks kalastaja seisukohast veel hea teada, kus asuvad paatide veeskamis- ja tankimiskohad. Jätame need võimalused siiski kalahuvilistele endile järgi uurida.
Keskkonnaametis töötame selle nimel, et valmiks kasutajasõbralik kaardirakendus piirangute jälgimiseks. Praegu on kaitsealade piiride ja liikumispiirangute uurimiseks kõige parem viis internetis Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse abil. Seal peaks aktiveerima nii kaitsealade kui liikumispiirangute kihid. Looduses on kaitseala piirid (sh vööndid) reeglina nähtavalt tähistatud. Küll võib juhtuda, et mõni märk on suurveega kaasa uhutud või siis kellegi pahatahtliku käe läbi maha langetatud.
Miks sellised keerulised reeglid üldse vajalikud on? Enamasti on kaitsealad moodustatud haruldaste ja hävimisohus liikide, aga ka nende elupaikade kaitsmiseks. Näiteks pesitseb Emajõe äärsetel kaitsealadel üsna haruldasi linnuliike, kelle jaoks inimese kohalolu võib olla häiriv. Tasub ka meeles pidada, et kevadised piirangud tagavad mitmetele kalaliikidele edukama järelkasvu.
Seotud lood
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Enimloetud
1
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Nipid ja nõksud
Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse
Viimased lood
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Loe kogenud kalastusmatkaja soovitusi ja õpi tema kogemustest
Kalakohad
Loe kogenud kalastusmatkaja soovitusi ja õpi tema kogemustest
Loe, kuidas saada Põhja-Norrast suuri paltuseid
Viimane aeg koharekordite püüdmiseks
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Loe kogenud kalastusmatkaja soovitusi ja õpi tema kogemustest
Seadus
Luuakse ka uus püügiriistade register
Keskkond
Too oma vana rull või ritv Salmosse ja osta uus 25 protsenti soodsamalt!
Tagasi Kalastaja esilehele