Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
Ega seda nüüd enam keegi täpselt mäleta, kes ja millal külmutatud kreveti tonkasöödana avastas ja seda kasutama hakkas, aga igatahes oli see igavesti väärt avastus, sest lisas kalameeste söödaarsenali veel ühe ülimalt tegusa konksusööda. Kui info krevetisabast kui kevadisel vimmapüügil superhästi töötavast söödast levima hakkas, levis see nii, nagu info uuest kullaleiukohast Jack Londoni raamatus „Smoke Bellew“ – tss!, see on saladus, ma sulle räägin, aga vaata, et sa kellelegi edasi ei räägi! Ühel hetkel ilmusid Pärnu jõe kallastele krevetipakid ja loomulikult püüdsid varsti krevetiga lisaks kohalikele Pärnu kalameestele ka kõik kaugemalt tulnud. Kreveti kevadisest populaarsusest räägitakse lausa lugusid ja legende, et kui kevadel Pärnu jõelt jää läheb ja tonkadega vimmapüük algab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.
Kõik fiiderdajad, kes on käinud kevadel Emajõel latikat püüdmas, on vaevanud pead ühe ja sama küsimusega – kuidas leida kõige parem peibutussööt?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.