Anekdoote kaladest ja kalameestest

Sõbrannad omavahel.

„Mis ajal su mees kalalt tagasi jõuab?“

„Mitte hiljem, kui kell kaheksa õhtul.“

„Doktor, kas neid suitsutatud sardiine võib usaldada?“

„Ei tea, madam, ma ei ole kunagi ühtegi kala ravinud.“

*

Pettunud klient kaupmehele.

„See kala, mille ma eile teie kauplusest ostsin, ei olnud värske.“

„Imelik, kala tuli otse merest.“

„Siis ta tuli sealt vist küll jalgsi.“

*

Väike poiss seisab koos emaga turul kalaleti ees.

„Vaata, poeg, kui õnnetu väljanägemine on neil kalakestel!“ ohkab ema.

„Otse vastupidi, mamps,“ arvab poeg. „Paistab, et nende kannatused on lõppenud juba väga ammu!“

*

Kalamees sai kätte suure kala. Seda pealt näinud vanem daam lausus kaastundlikult:

„Vaene kalake!“

„Teate, madam,“ kostis püüdja selle peale sügavmõtteliselt. „Kui ta oleks oma suu kinni hoidnud, poleks temaga midagi hullu juhtunud!“

*

Gabrovolastest räägitakse, et:

- nad soolavad üht kala niivõrd, et sellest jätkub terveks nädalaks kolme pätsi leiva söömiseks;

- kala süües koguvad nad luud hoolikalt kokku, et neid hiljem kasutada hambaorkidena.

*

Kalamehed saavad kokku.

„Paistad ülimalt rahulolev. Milles asi?“

„Kujutad ette – ämm kinkis mulle Penn Charisma spinningu koos Maxximus Specialisti rulliga!“

„Tohoh. Aga ämm ju vihkab sind kogu hingest!?“

„Nojah. Aga ma mitu päeva rääkisin kõva häälega, kuidas ma vihkan üle kõige Penn Charisma spinningut koos Maxximus Specialisti rulliga ja et kes selle mulle kingib, solvab mind hingepõhjani...“