- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kalade elu talvel: kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib?
Eesti asub kalade poolest huvitavas piirakonnas – meil on siin nii klassikaliselt külmaveelisi (nt siig) kui ka soojematelt laiuskraadidelt pärinevaid kalu (nt hõbekoger). Suur osa Eesti kalaliikidest on mingil perioodil meile sisserännanud: siig pea 14 000 aastat tagasi Põhja-Jäämerest ning hõbekoger 1950ndatel inimese abiga kes-teab-kust (hõbekogre ürgkodu on Ida-Aasia). Sellepärast on loomulik, et siin elavad kalaliigid elavad ka talve üle erinevalt. Kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib ja kellele mitte?
Külmaveelised ja mitte nii külmaveelised kalad
Seotud lood
Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada.
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi lõhe (Salmo salar) noorkalade stressitaset Kunda ja Keila jões.
Tartu kalameeste seas liigub kaks linnalegendi. Ajaliselt esimene on pärit ajast, mil Võrtsjärve põhjatippu, Rannu Jõesuusse, ehitati Suur-Emajõe väljavoolule uut silda. Toona kirjeldasid kohalikud mehed, kuidas jõesuudmes kala massiliselt kogunes, kuid sillaehituse hirmus silla alt läbi ujuda ja jõkke liikuda ei julgenud. Teine lugu on seotud latikate ja kohade liikumisega Tartu linna vahel – nii uue Vabaduse kui ka Ihaste silla ehitamisel olevat kalaparved kogunenud vahetult silla lähedusse allavoolu, julgemata sillaehituse piirkonnast läbi ujuda. Kui palju on sellistes tähelepanekutes tõtt ja kui palju kalameeste fantaasiat, seda püüamegi seekord lahti harutada.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Lõpuks ometi! Peipsi ja Lämmijärv tehti lahti, osa siseveekogusid samuti.
Seadus
Kui tabad märgisega säga, anna püügist teadlastele kindlasti teada!
Keskkond
Lisatud fotod sündmuskohalt!
Tagasi Kalastaja esilehele