Küll on tore, kui keset hilissügist saab südamesse tüki kevadet! Just sellist tunnet pakub kalastajale hilissügisene säinapüük Hiiumaa kraavidest.
Eestimaa kevadilmad on hilissügisega tihti äravahetamiseni sarnased ehk vihmased, külmad ja tuulised. Ainus, mis sügispäeva kevadest eristab, on päeva pikkus. Kui kevadel saab säinast õngitseda kella viiest-kuuest hommikul kuni õhtul üheksa-kümneni või vahel kauemgi, siis hilissügis sellist rõõmu ei paku. Lühike päev tähendab seda, et mandrilt pole mõtet ainult säina pärast Hiiumaale sõita. Kuna aga samal aastaajal on võimalik merest ka väga edukalt lesta püüda, mille pärast sajad (kui mitte lausa tuhanded) kalastajad viimastel aastatel Hiiumaad külastavad, siis miks mitte võtta lestaretkele minnes ühes ka õngitsemisvarustus ja hommikuse poole päevast säinast püüda. Kellajaliselt lesta- ja säinapüük üldjuhul ei kattu ehk et siis, kui säinapüük lõpeb – nii umbes kahe paiku päeval – ongi paras aeg end lestale sättida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõige ausam vastus oleks, et kui vähegi võimalik, siis minge Peipsile ahvenat püüdma, seda peaks sel aastal tulema väga hästi. Kui aga mingil põhjusel pole Peipsi variant võimalik või on kindel soov just talvise Hiiumaa vaikuses puhata ja kalastada, siis alljärgnevalt selleks mõned nõuanded.
Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.
Tuntud võistlusõngitseja Jaan Grents jagab oma kogemust latika püüdmisel.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.