Zonkerid toovad kala ka algaja lendõngitseja käes

Lendõngepüügil kasutatakse tohutul hulgal nii kuival maal liikuvate kui õhus lendavate putukate ning nende vees elavate vastsete imitatsioone. Enamuse püügiajast saavadki just seda tüüpi söödad. Vee all leidub aga veel üks eraldiseisev grupp tegelasi, kellele tähelepanu pöörata ja keda ei tasu alahinnata. Need on ussikesed ja kaanid, kelle vastu kalad pole sugugi ükskõiksed.

Seekord vaatleme lähemalt üht väga vana ja tuntud märgade putukate klassikat, March Browni, mille kasutamine – nagu nimigi ütleb – algab Briti saartel juba märtsikuus.

Kevade saabudes, kui ilmuvad putukad, hakkavad ka lendõngemehed tähelepanelikult veepinda jälgima, et märgata esimesi pinnalt toituvaid kalu. Seda aega oodatakse pikisilmi, sest pinnaputukaga püük on paljude jaoks lendõngepüügi parim osa. Järgnev lugu on putukast, mis tõestab taas, et lihtsuses peitub võlu ning pealtnäha üsna tagasihoidlikust putukast võib saada tõeline legend. Selleks on Adams, mida paljud kalamehed peavad üheks parimaks kuivaks putukaks läbi aegade.

Talv on parim aeg lendõngeputukate sidumiseks, eriti aga sellega alustamiseks. Kuna kaubanduses pakutav materjalide hulk on täiesti hoomamatu, on järgnev lugu mõeldud eelkõige neile, kes alles plaanivad putukaid siduma hakata või teevad selles esimesi samme.

Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.