Liitsid ehk kaanid ei jäta ükskõikseks ka lepiskalu, forellidest rääkimata

Seekord vaatleme lähemalt üht väga vana ja tuntud märgade putukate klassikat, March Browni, mille kasutamine – nagu nimigi ütleb – algab Briti saartel juba märtsikuus.

On veebruar ning jõeforelli püügikeeld just lõppenud. Seda aega on paljud lendõngitsejad, pöidlad pihus, pikisilmi oodanud. Pöidlad pihus seepärast, et oleks sula, et jõed oleksid jäävabad ja saaks kohe püüdma hakata. Aga on veel üks ootus. Kuna enamus lendõngitsejaid peab kõige atraktiivsemaks pinnaputukaga püüki, loodetakse näha lendamas esimesi putukaid ja forelli pinnast toitumas. Esimene n-ö kevadekuulutaja, kellega juba hilistalvel kohtuda loodetakse, on kevik.

See lendõngeputukas on kohalikust materjalist ning kodumaal välja mõeldud.

Talv on lendõngitsejate jaoks üsna vaikne aeg. Väljas on lumi ja miinuskraadid, kuid soodsate ilmaolude korral on võimalik jäävabast veest ka kala püüda. Eelkõige on sel ajal püügikaladeks pärast kudemist jõgedesse talvituma jäänud lõhed ja meriforellid, keeluaja lõppedes ka jõeforell. Järgnev lugu on märgade putukate klassikasse kuuluvast putukast nimega Dr Burke. See on sööt, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata ning talvisel ja varakevadisel ajal ka püügiaega anda.

Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.