2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
„Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu, toetatakse harrastuskalapüügi infrastruktuuri rajamist ning tehakse järelevalvet. Raha selleks saadakse nii püügiõiguse tasudest kui ka Euroopa Liidu fondidest,“ rääkis kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. „Soovime muuta harrastuskalapüüki atraktiivsemaks ja suurendada kalavarusid. Selleks on tarvis ajakohastada kalastajate endi panust neisse vajalikesse tegevustesse ning tõsta püügiõigustasusid,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2024. aasta 1. juulist tõusid kalastusõiguse tasud, käesoleva aasta 1. jaanuarist läksid kallimaks ka mitmed kalastuskaardid.
Kalapüügi- ja jahiõiguste eest tasumise ning aruannete esitamise portaal kalaluba.ee on üheksa kuud aktiivses kasutuses olnud. Kolmes keeles tegutsevas keskkonnas on kala- ja jahimehed taotlenud kokku üle 100 000 loa.
Kalapüük on üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise Eestis. Lisaks erinevatele uuringutele näitavad seda ka riigi poolt kogutavad andmed harrastuspüügiõiguste ning erinevate kalastuskaartide ostmise kohta.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.