Keskmistes ja isegi väikestes jõgedes võib enne sügava talve saabumist olla vägagi ilusaid ahvenaid. Kus täpselt nad end peidavad?
Kellele meeldib ahvenaid microjigitades lustida, selle jaoks algavad jõulud juba septembris. Kõige ägedamad ahvenakohad on, teadagi, Peipsi ja Lämmijärv ning meresadamad, samuti Pärnu jõe päris alamjooks ning Narva jõgi – kel võimalust, lustivadki seal. Kõigil aga pole paati ja sageli napib ka viitsimist, et teise Eesti serva sõitma hakata, eriti hilissügisel, kui valget aega napib. Kui nii, tuleb seada sammud sisemaa jõgedele, kus triibusid samuti püütaval hulgal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Külmalaine oli just eelmisel päeval järgi andnud, jääd oli tugevalt üle 20 cm ja jõel oli püütud veel väga vähe. Vaist ei petnud – kohe esimese jõekääruga läks õnneks ja kahe järjestikuse püügipäeva tulemuseks jäi kaks pesukausitäit ahvenaid. Kui see saak piltidel Kalastaja Facebooki jõudis, palus mitu kalameest, et kirjutaksin ajakirjas sellest, kuidas ma talvisel ajal jõgedest ahvena üles leian. Siin on minu tähelepanekud.
Põhiline ahvenapüük hakkab Saaremaal pihta suve teises pooles ning kestab paiguti hilissügiseni välja. Magusaim püügiaeg jääb tavaliselt septembrisse, siis on vesi veel piisavalt soe, kala suurtes parvedes ning toitub aktiivselt.
Kuidas talvel ahvenat püüda, kui jääd ei ole?
Kui talvel kandvat jääd ei ole, aga ahvenat püüda tahaks, ei jää üle muud, kui otsida jäävaba vett ning kimbutada triibusid microjigiga.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.