Põhiline ahvenapüük hakkab Saaremaal pihta suve teises pooles ning kestab paiguti hilissügiseni välja. Magusaim püügiaeg jääb tavaliselt septembrisse, siis on vesi veel piisavalt soe, kala suurtes parvedes ning toitub aktiivselt.
Mandrimehe jaoks üks lihtsamaid ja kindlamaid viise Saaremaal ahvenate leidmiseks on otsida neid sadamatest. Suuremad sadamad on sügavamad ning seal käivad sees laevad, mis keerutavad vintidega põhjast üles põhjasetet ning sellega koos kõiksugust söödavat kraami. Sealt leiavad toitu nii väikesed kalad, kes tulevad põhjaloomastikku jmt pugima, kui ka ahvenad, kes kasutavad juhust, et pisikaladest (nt viidikatest) kõht korralikult täis süüa. Kui väike kala sadamakastis kenasti mängib, on peaaegu kindel, et sealt leiab ka ahvenaid. Sadamates on võimalik edukalt ahvenat püüda kuni esimeste korralike sügistormideni, siis peksab lainetus vee segamini ning kala liigub enamasti sadamatest minema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskmistes ja isegi väikestes jõgedes võib enne sügava talve saabumist olla vägagi ilusaid ahvenaid. Kus täpselt nad end peidavad?
Külmalaine oli just eelmisel päeval järgi andnud, jääd oli tugevalt üle 20 cm ja jõel oli püütud veel väga vähe. Vaist ei petnud – kohe esimese jõekääruga läks õnneks ja kahe järjestikuse püügipäeva tulemuseks jäi kaks pesukausitäit ahvenaid. Kui see saak piltidel Kalastaja Facebooki jõudis, palus mitu kalameest, et kirjutaksin ajakirjas sellest, kuidas ma talvisel ajal jõgedest ahvena üles leian. Siin on minu tähelepanekud.
Kuidas talvel ahvenat püüda, kui jääd ei ole?
Kui talvel kandvat jääd ei ole, aga ahvenat püüda tahaks, ei jää üle muud, kui otsida jäävaba vett ning kimbutada triibusid microjigiga.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.