Külmalaine oli just eelmisel päeval järgi andnud, jääd oli tugevalt üle 20 cm ja jõel oli püütud veel väga vähe. Vaist ei petnud – kohe esimese jõekääruga läks õnneks ja kahe järjestikuse püügipäeva tulemuseks jäi kaks pesukausitäit ahvenaid. Kui see saak piltidel Kalastaja Facebooki jõudis, palus mitu kalameest, et kirjutaksin ajakirjas sellest, kuidas ma talvisel ajal jõgedest ahvena üles leian. Siin on minu tähelepanekud.
Pean kohe tunnistama, et mingit erilist kalaotsingut ma viimasel ajal talviti reeglina enam läbi ei vii, lihtsalt lähen sinna, kus varem püüda on saanud ja kust ahvenat on tulnud. Kuna olen neis paigus kirbutanud üle paarikümne aasta, on jõgi üldjoontes tuttav ja kohad, kus talvel püütakse, varasemast teada. Osad neist on üldtuntud, teised jälle olen õnnelike juhuste kokkusattumisena avastanud ise. Nii on viimasel ajal piisanud reeglina sellest, kui tuttavad jõekäärud ja rooservad ükshaaval läbi käia – kuskil ikka midagi toimub. Omad konksud ja eelteadmised selles osas, millal ja miks kuhugi minna ja kuhu täpselt augud puurida mul mõistagi on ja alljärgnevas loos üritangi neid lugejatega jagada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Mis on mis kirpude maailmas? Milline on hea ja milline kehv kirp? Kas erkpunaseks värvitud kirp on parem kui lihtsalt hõbedane või kuldne? kas kirbu asend tamiilil mõjutab kuidagi kalade haakumist?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.