- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Rootslased tutvusid Eestis lõhe olukorraga
1.–4. oktoobrini külastas Eestit grupp Rootsi maakondade kalandusametnikke, Sportsfiskarna ja Baltic Salmon Fundi juhtkonnad ning kalandusturismi ettevõtjad, et tutvuda meie lõhevaldkonna olukorra ning arengutega (sh sportliku püügi korraldusega) ning leida koostöövõimalusi Läänemere lõhe olukorra parandamisel.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et lõhepüük Rootsis ja Eestis võiks välja näha üsna sarnane, siis tegelikult see nii ei ole. Suurim erinevus kahe maa vahel seisneb selles, et Rootsi jõed on Eesti omadest palju pikemad ja veerohkemad, mis tähendab, et kuderändel olev lõhe siseneb nendessse juba kevadise suurveega, olles sel ajal veel ilus hõbedane ning kulinaarselt väärtuslik. Eesti jõed on aga lühikesed ja lõhe tuleb neisse vahetult enne kudemist oktoobris-novembris, olles siis juba kuderüüs ja oma kulinaarse väärtuse minetanud. Rootsi eripäraks Eestiga võrreldes on muidugi veel ka see, et sealsetes jõgedes on nii kala kui püügikohti kordades rohkem kui meil.
Seotud lood
Talv oli sel aastal ilus ja lumine. Kalamehed nautisid Peipsit ja Pärnu lahte, väiksematest veesilmadest rääkimata. Millist elu elatakse aga detsembrikuus keset suurt Läänemere avavett? Järjekordne kalateaduslik ekspeditsioon viis vastamisi tormituulte ja -lainetega.
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
Veel paarkümmend aastat tagasi tundunuks mõte Rootsi kalale minekust absurdne. Varasematel aegadel sõideti Rootsi ikka selleks, et Stockholmi vaatamisväärsusi kaeda ja värvilisi välismaiseid hilpe hallile Maarjamaale kaasa tuua. Tänaseks on inimeste väärtushinnangud muutunud ja mind näiteks huvitab, kui head need Rootsi paljukiidetud kalaveed siis tegelikult ikkagi on. Piirid on lahti, eestlaste elatustase võimaldab reisida ja lisaks viib DFDS-i laevaliin Paldiskist Kapellskäri vaid 10 tunniga.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Lõpuks ometi! Peipsi ja Lämmijärv tehti lahti, osa siseveekogusid samuti.
Seadus
Kui tabad märgisega säga, anna püügist teadlastele kindlasti teada!
Keskkond
Lisatud fotod sündmuskohalt!
Tagasi Kalastaja esilehele