Talv oli sel aastal ilus ja lumine. Kalamehed nautisid Peipsit ja Pärnu lahte, väiksematest veesilmadest rääkimata. Millist elu elatakse aga detsembrikuus keset suurt Läänemere avavett? Järjekordne kalateaduslik ekspeditsioon viis vastamisi tormituulte ja -lainetega.
Teist aastat järjest viis merereis mind Saksamaa Thüneni Instituudi teaduslaevale Walther Herwig III. 1993. aastal ehitatud 63-meetrine traallaev on ehitatud spetsiaalselt teaduse tegemiseks – lisaks mitmetele kalapüüdmise võimalustele on laevas erineva suurusega kraanad ja robotid mereveest ja -põhjast proovide kogemiseks, erinevad teaduslaborid, eluskalade basseinid, tingimused teadusproovide säilitamiseks jm vajalik kalateaduse tegemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Kalastaja jagab toimetuseni jõudnud kalamehejutte, mis meie andmeil tõele vastavad.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.