Möödunud aastal Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis valminud uuring „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ leidis, et vastavalt merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite koondhinnangule tuleks Läänemaal, Hiiumaal ja Saare maakonnas hea keskkonnaseisundi taseme saavutamiseks püügikoormust vähendada kaks korda, Soome lahes ja Pärnu maakonnas (v.a väikesaared) aga viis korda.
Üks põhilisi tegureid, mis rannikumere hea keskkonnaseisundi taseme saavutamist ei võimalda, on ülemäära suur püügikoormus. Maakeeli tähendab see, et kala püütakse liiga kiiresti välja ja n-ö reha on liiga tihe. Püügivahendite hulka, mida maakonniti kasutada lubatakse, pole muudetud viimased 20 aastat, samal ajal aga on olnud kalavaru väga kõikuv; lisaks aktiivses kasutuses olevatele püügivahenditele eksisteerib arvestatav hulk nn passiivset püügivõimsust. See tähendab, et aastail, kui kala on vähe, ei panda kõiki mõrdu püügile, sest see on väga töömahukas ega tasu end sageli ära. (Üldse püütakse kalavaesel ajal rohkem nakkevõrkudega.) Kui aga juhtub tekkima arvukas kalapõlvkond, pannakse jõude seisvad püügivahendid kohemaid sisse ja püütakse see kiiresti välja. Selline seis ei lase kalavarudel heasse seisu kasvadagi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.
Viimaste aastate järsult langenud ahvenasaagid Pärnu lahel pannud kalamehi arutlema madalseisu põhjuste üle. Sel aastal valmis TÜ Eesti mereinstituudis mahukas neljaosaline uuring, mis käsitles ahvenavaru olukorda Pärnu lahes ning sisaldas kalateadlaste poolseid soovitusi, kuidas madalseisust välja tulla.
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.