Kliimamuutused vähendavad ohutu jääkatte kestust

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.

Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.

Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.

Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.