Ostsin turult tinti ja neid puhastades avastasin, et kõigi kalade ujupõied on täis pikki ja peenikesi usse. Kas selliseid ussitanud kalu on ohtlik süüa? On need ussid inimesele ohtlikud?
Vastab Aleksei Turovski. Meritint (lad Osmerus eperlamus) on suurepärane söögikala, siia suhteliselt lähedane sugulane, kelle varud Eesti meres on küllaltki arvestatavad. Ometi on nii mõnelgi inimesel eelarvamus, mis seotud imeliku värsket kurki meenutava lõhnaga, aga ka asjaoluga, et värske meritindi rookimisel täheldatakse sageli peenikesi, poolläbipaistvaid ja kuni 3–4 cm pikkusi aeglaselt liikuvaid usse. Neid võib ühes kalas olla üle saja ja rookimislaual ei ole see tõesti isuäratav vaatepilt. Ometi on see meritindi parasiit inimesele ja teistele imetajatele (sealhulgas kassidele) täiesti ohutu, sest tegemist on ümarussiga liigist Cystidicola farionis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?
Põhja-Norra kalavete külastajad kurdavad – varasemalt püügikaladest peamiselt merilutsus jt tursalistes parasiteerinud ussid ladinakeelse nimega Anisakis on nüüd aina enam levinud ka paaliatesse ja lõhedesse. Kuna tegemist on inimesele ohtliku parasiidiga, palusime teemat valgustada parasiitide asjatundjal Aleksei Turovskil.
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi lõhe (Salmo salar) noorkalade stressitaset Kunda ja Keila jões.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.