Pikk nädalavahetus kalavetel: 8. nädala tagantjärele tarkus

Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.

Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?

Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on toonud kalameeste püügivõtete arsenali juurde uue põneva võimaluse – jääaluse jigitamise. Millega on tegemist, mida selleks tarvis läheb ja kuidas see püük käib?

Mida teha, kui lähed nt Peipsile ahvenat püüdma, aga head eelinfot kala paiknemise ja võtu kohta viimasest ajast ei ole? Loomulikult võib vehkida päev läbi nt kolmkandiga ning loota, et kuskil ja millalgi läheb õnneks. Kes aga tahab, et tema püügitaktikas oleks rohkem loogikat ning väiksem õnne osakaal, võiks enda poolt teha võimalikult palju asju õigesti.

Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.