Kalaradar, 7. nädal 2025: kuhu minna ja mida püüda

Kalaga oli sügisel Lämmijärves teist aastat järjest kehvasti – ahvenat oli kalurite mõrdades väga vähe ja triibude vähesuse üle kurtsid ka harrastajad. Kohaga on pilt veidi rõõmsam, aga koha, teadagi, annab end kätte vaid neile, kes teda püüda oskavad.

Kui miinuskraade jagub ka lähimatel päevadel (ja viimased ilmaprognoosid näikse seda kinnitavat), võiks varsti olla lubatud Peipsi järve ning Lämmijärve jääl liigelda ka tehnikaga. Praeguste ilmadega võib jääkate pakseneda sentimeetri-paari võrra ööpäevas.

Youtube´i kanali Tellest Fishing eestvedaja Mikk Burm rääkis Kalastajale, et tema andmeil on Paidest lõuna poole jäävas Eestis järvedel tugev, vähemalt 10–15 sentimeetri paksune jää. Burm rääkis, et näiteks Võrtsjärvel oli juba nädala alguses kalda lähedal 10–15 sentimeetrit jääd, kaugemal oli jääkate 5–7 sentimeetrit paks. Jääolude paranemisele vaatamata soovitab Burm kõigil jääpüügile minejatel alati võtta kaasa jäänaasklid ning kasutada ujuvat talvekombinesooni. “Ohutus eelkõige, ilma naaskliteta on jääst läbi vajumine väga ohtlik, ka heas füüsilises vormis kalamees võib külmas vees kiiresti šoki saada,” pani Burm Kalastaja lugejatele südamele. Burm ise tegi oma tänavuse esimese jääpüügi juba teisipäeval. Ta kasutas ühel tugeva jääkattega Kesk-Eesti järvel sikupüügil viiesentimeetriseid põiklante ning sai saagiks mõned vägagi soliidsed ahvenad. Sellest püügiretkest tehtud videoklippi saad vaadata siit.

“Jõesoppidele ja vanajõesonnidele, kus tavaliselt saab varajasi jääpüüke teha, tänavu üldiselt veel peale ei saa. Veetase on olnud väga kõrge, üles-alla kõikunud, ning nii ei ole sinna stabiilset jääd tekkinud,” rääkis Burm Kalastajale. Erandiks on Emajõe sonnid. Seal ei ole veetase kõikunud sellisel määral, et tekkiv jää puruneks.

“Eks muidugi saab praegu püüda ka jõeforelli. Püüda tasub forellijõgede ülemjooksul, seal ei tohiks vesi olla nii kõrge kui allpool, kus püük võib lõiguti sootuks võimatu olla,” lisas Tintse.

Hiiumaal püütakse hetkel põhiliselt spinninguga meriforelli, aga tulemused ei ole kiita. Mingil põhjusel on meriforell saare ümbruse vetest kadunud või liigub kaugemal, kust ta spinninguga püütav ei ole.

Hiiumaa kraavid, ojad ja kanalid on enamuses lahti, aga hetkel sihipärast õngitsemist seal ei toimu. Tänasest on kinni ka lestapüük.

Sisevetel oli jääle minek seni Päästeameti poolt keelatud, ent nüüd jääle mineku piirangud leevenesid. Päästeameti pressiteenistusest öeldi Kalastajale, et alates laupäevast, 15. veebruarist võib minna kõikide siseveekogude jääle Järva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Virumaal.

Täielikult jääb jääle mineku keeld esialgu kehtima Harjumaal.

Dmitri Nikonorov, Facebooki grupi Рыбалка в Эстонии administraator, kes on hästi kursis venekeelse kalakogukonna uudiste ja saavutustega, nentis, et viimased kümmekond päeva on möödunud vaikselt. “Jääle veel ei saanud ja lahtises vees enam eriti püüda ei saa. Ka lõhejõgedel on olnud vaikne. Viimaste päevade jooksul ei ole mu kümnest heast tuttavast keegi jõest lõhe saanud, vaid ma ise sain neljapäeval jõest ühe natuke alla nelja kilo kaalunud lõhe” rääkis Nikonorov.

Nikonorov lisas, et tema andmeil on mõningat edu saavutatud meriforelli püügil Paldiski piirkonnas, kust on saadud ilusaid kalu.