Dropshot on oskuslikul kasutamisel koha püüdmiseks efektiivne rakendus.
Minuni jõudis dropshot’iga kohapüügi idee mõned aastad tagasi, kui juhtusin lätlastest tuttavatega arutama, kuidas ja kus Lätis koha püütakse. Tuli välja, et sealne kohapüük käib valdavalt küll mööda põhja jigitades, kuid kes seda püüki vähegi tõsisemalt teeb, püüab kas öösiti voblereid twitch’ides või Daugava kanalites dropshot’iga. Pean tõdema, et dropshot oli varasemalt olnud minu jaoks üsna abstraktse tähendusega – kõik teavad, et seda koha- ja ahvenapüügil kasutatakse, aga ühtegi sellele tõsiselt pühendunud kalameest ma ei tundnud. Nii oli plaan paigas – võtta kooliraha maksmine enda peale ja keskenduda järgnevatel hooaegadel koha püüdmisele dropshot’iga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kohapüügi keeluaja lõpp toob Emajõele spinningumeeste armaada ning paadiliiklus jõel kasvab märkimisväärselt. Seekord vaatlemegi Emajõe kohapüügi teemat läbi paadimehe silmade – kuidas valida kõige sobivam varustus, kuhu paat ankrusse panna, milline on parim taktika aukude läbipüüdmiseks jne.
Talvine kohapüük Pärnu jõel on põnev ning adrenaliinirohke tegevus – kui ikka ridvast korralik pauk läbi käib ja paarikilose koha otsa lööb, on see niivõrd võimas elamus, et tahad seda kogeda veel ja veel. Pärnus püütakse viimastel aastatel koha põhiliselt VIB-lantidega. Järgnevas loos võtamegi Pärnu jõe kohapüügi pulkadeks lahti.
Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.