Igaks juhuks võiks ühe lendõngitseja putukakarbis olla just selliseid lendõngeputukaid. Vahel kala lihtsalt midagi muud ei võtagi.
Küllap on paljud lendõngitsejad kogenud olukorda, kus ilm on sobilik, vesi igati normis ja kalagi näitab end aeg-ajalt pinnas, kuid ei näi sealt miskit võtvat – ja ega veepinnal ülemäära palju putukaid lendamas paistagi. Kuivade pinnaputukate vastu kalal huvi puudub ja nümfe ujutades ei toimu samuti midagi. Ometigi tundub, et kalad vee alt midagi napsavad. Üldjuhul järeldatakse, et ju satuti lihtsalt kehva võtuga päevale. Tegelikkuses võis kala toituda eelvalmikutest, aga kalamees lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kalale pakkuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui hakata mõtlema, mis püügitehnikat ja millised putukaid meil aasta ringi enim kasutatakse, on nendeks paljude jaoks ilmselt nümfid ja nümfitamine. Põhjus on lihtne – nümfidega on püütavad pea kõik lendõngekalad läbi enamuse püügihooaja ning seda saab praktiseerida peaaegu kõigil veekogudel. Nii ongi paslik hooaja alguses vaadelda nümfidega püüki ning selle ilmselt kuulsaimat vormi, Czech nymphing’ut ehk Tšehhi nümfitamist, mis sisaldab endas nii putukat kui püügitehnikat.
Lantidelt tuntud ja lantide peal end tõestanud värvitoonid sobivad väga hästi ka lendõngeputukate jaoks.
Väljas on hiline talv ja mingeid putukaid ei paista kooruvat ega lendavat, aga ometigi käib kala vaikses jõekäärus õrnalt pinnas ja justkui võtab sealt midagi. Kuidas sellises olukorras püüda ja milliseid putukaid kasutada?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.