Lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud.
Viimastel aastatel ajal on muutunud popiks kõiksuguste rajakaamerate metsa ja jõgede äärde paigaldamine, et jälgida nii loomade kui inimeste tegevust. Osad kaamerate paigaldajad on avalikult välja öelnud, et tahavad näha, kes jõe ääres liiguvad, teised, isehakanud „kalakaitsjad“ jällegi põhjendavad kaamerat röövpüüdjate avastamise vajaduse või sügisese kudealade valvega. Mina kalamehena, seenelisena ning niisama looduses liikujana samas ei soovi, et mind sel moel minu teadmata jälgitakse ning minu liikumisi salvestatakse. Seoses sellega on mul hulk küsimusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hilissügisel sai Kalastaja vihase ja värvika lugejakirja (mida ma olin sunnitud teatava kahjutundega enne ametnikele vastamiseks saatmist viisakamaks toimetama), mis sisaldas mitmeid õigustatud ja päevakajalisi küsimusi loodusesse paigaldatavate varjatud kaamerate kohta.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud.
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.