Kuidas mõjutavad meie vete kalu kõrged veetemperatuurid?
Kalamehed teavad, et päikeseline soe päev ei ole kalapüügiks parim, kuuma ilmaga aga muutub kalapüük pea lootusetuks. Kalad on kõigusoojased ja temperatuuri tõustes nende energiavajadus kasvab. Samas kõrgete temperatuuride korral napib vees hapnikku ja see tekitab kaladel stressi – esmalt kaob söögiisu. Sellistel päevadel muutuvad kalad väheliikuvaks ja loiuks ning hoiduvad sügavamale, külmematesse veekihtidesse. Kuumadel ilmadega võtab kala peaasjalikult varahommikul või hilistel õhtutundidel, kui vesi on natuke jahedam. Kui ilmad hakkavad pärast kuumaperioodi uuesti jahenema, kasvab kalade söögiisu kiiresti ja siis on õige aeg kalale minna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti asub kalade poolest huvitavas piirakonnas – meil on siin nii klassikaliselt külmaveelisi (nt siig) kui ka soojematelt laiuskraadidelt pärinevaid kalu (nt hõbekoger). Suur osa Eesti kalaliikidest on mingil perioodil meile sisserännanud: siig pea 14 000 aastat tagasi Põhja-Jäämerest ning hõbekoger 1950ndatel inimese abiga kes-teab-kust (hõbekogre ürgkodu on Ida-Aasia). Sellepärast on loomulik, et siin elavad kalaliigid elavad ka talve üle erinevalt. Kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib ja kellele mitte?
Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistid.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.