1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.
Kuni 14. eluaastani polnud ma sisuliselt teadlik faktist, et minu isa on jõeforelli Eesti rekordi omanik. Muidugi olin ma pilti näinud ja juttu kuulnud, kuid sisulist teadmist siiski polnud. Hakanud onupojaga koos kalapüügiga tegelema ja selle kohta uurima, hakkasin seda saavutust tasapisi hoomama. Siiski tuleb möönda, et iga järgneva aastaga tundub 6,25 kg aina müstilisema suurusena.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõne entusiasti aastatepikkune töö on aidanud jõeforellil uusi elupaiku leida.
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Olenevalt jõest võib hooaja alguses ühel püügipäeval tabada nii jõe- kui meriforelli ja pole mingi ime, kui lanti haarab ka vikerforell. Millega hilistalvel ja kevadel forelli püüdes tuleks arvestada ja millist varustust kasutada, kirjutab kirglik forellikütt Madis Mähar.
1. veebruarist lõpeb jõeforellipüügi keeluaeg. Nagu püügipraktika näitab, on jõeforelli võimalik kätte saada ka talvel, kuigi mitte kõikidest nendest jõgedest, kus on head saagid kevadel ja suvel, kirjutab vanameister Rein Truumets.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.