Aastail 2017–2020 viis TÜ Eesti mereinstituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel Peipsi järvel läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata töönduspüügil tagasiheidetava kala ellujäämust.
Seoses säästvama kalavarude majandamise poole liikumisega on püünistest tagasiheidetavate kalade saatus saanud viimasel aastakümnel senisest rohkem tähelepanu. Arusaadavalt on igasugune kala tagasiheide juhul, kui tagasiheidetav isend hukkub, põhjendamatu ressursi raiskamine. Ülemaailmselt on tagasiheidetava kala koguseks hinnatud ligikaudu veerand kogusaagist, kuid selle tagasiheite saatus on enamikel juhtudel praeguseni teadmata. Kuna kasutusel on väga palju erinevaid püügiprotsesse ning püünistesse satub erinevaid kalaliike, on selliste hinnangute andmine väga keerukas ja spetsiifiline. Lisaks kala otsesest interaktsioonist püünisega tekitatud stressile ja kala liigist sõltuvast stressitaluvusest võivad tema stressi suurendada lisaks ka abiootilised tegurid, muuhulgas temperatuur, vee hapnikusisaldus, aeg, mis kala veedab veest väljas ja vee sügavus (barotrauma). Kogu selleteemaline uurimistööde järjest suurenev maht koos seadusandluse poolse mõjutusega suunab loodetavasti ka kalavarude majandamist järjest säästlikumate ning ressursi raiskamist vältivate protsesside poole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aina halvenev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kohavaru on pannud teadlasi otsima madalseisu põhjuseid.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ametnikud ning TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.