- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Metsaparandus Prählamäel rikkus Nuutri jõe ja Kärdla ojade veerežiimi
Aastail 2015–2019 Hiiumaal Prählamäel toimunud maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti käigus raiuti RMK poolt Nuutri jõe ülemjooksul puhtaks 4 km meri-ja jõeforelli kudejõe ühest kaldast, tõsteti jõest välja lamapuit ning kuivendati 614 hektaril jõe lähipiirkonna valgala. Selle tulemusena alanes veetase jões märgatavalt, eriti drastiliselt suveperioodil, mil jõgi kuivab nüüd loikudeks. Projekti käigus rajati vähemalt 11 km uusi kraave. Tänaseks võib kindel olla, et tegemist ei olnud rekonstrueerimise, vaid uue, massiivse maaparandussüsteemi väljaehitamisega vana rekonstrueerimise nime all. Kõik see toimus Keskkonnaameti kooskõlastusel, kes ei näinud projekti loodusvaenulikkuses mingit probleemi.
Miks ma sellele üldse tähelepanu juhin? Ikka seepärast, et tänu ametnike ükskõiksusele rikuti ühe Hiiumaa väärtuslikuma meriforelli elupaiga veerežiim alatiseks. Hiiumaal on (loe: oli) neli arvestatavat meriforelli kudeoja: Vanajõgi, Poama oja, Õngu oja ja Nuutri jõgi. Kõik need on juba varasemate maaparanduste käigus tõsiselt kannatada saanud. Veel 2011.–2012. aastal toimunud Hiiumaa meriforelliojade uuringu kohaselt hinnati Nuutri jõgi A-elupaigaklassiga veekoguks ja märgiti ära suur mõjutatus maaparanduse poolt. Lisaks oli teada, et Nuutri jõgi kantakse alates 2016. aasta juulist lõhe- ja meriforellijõgede nimekirja. Kõik see ei takistanud ka kohapealse olukorraga kursis olevatel ametnikel 2015. aastal alla kirjutamast eelmainitud kuivendusprojekti kooskõlastustele.
Seotud lood
Kui omad paisu või tead kedagi, kellel on paisjärv ja pais, siis on see info just sulle! Nimelt on avanenud võimalus taotleda Euroopa rahadest toetust paisu likvideerimiseks ning kalade rändeteede avamiseks läbi paisude eemaldamise. Võimaliku likvideerimise teostamiseks ei pea paisude omanikud tegema muud, kui oma soovist e-mailile [email protected] teada andma. Proovime üheskoos leida parima lahenduse!
Praegu on heas seisus pooled Eesti pinnavee- ja kolmveerand põhjaveekogudest. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas tegevuskava, mille järgi vajavad Eesti veekogud lähiaastail 850 miljoni eurost investeeringut.
14. mail 2021 toimus avalik arutelu veebikeskkonnas, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Lõpuks ometi! Peipsi ja Lämmijärv tehti lahti, osa siseveekogusid samuti.
Seadus
Kui tabad märgisega säga, anna püügist teadlastele kindlasti teada!
Keskkond
Lisatud fotod sündmuskohalt!
Tagasi Kalastaja esilehele