Suurimaks positiivseks uudiseks on silmude käekäigu muljetavaldav paranemine Pärnu jõe süsteemis pärast Sindi paisu kui rändetõkke eemaldamist.
Praegu, märtsis, lõpeb jõesilmudel suhteliselt passiivne talvitusperiood ning algab ettevalmistus kudemiseks. Jõesilmud koevad kevadel. See on paljudele üllatav, sest silmupüügi hooaeg on teadaolevalt sügisel ja arvatakse, et siis toimub ka kudemine. Tavaliselt koetakse maikuu teises pooles, ent kudemise täpne aeg sõltub antud aasta ilmast ja konkreetsest veekogust. Kudemine toimub vooluveekogudes kärestikulistes kohtades. Jõesilmud koevad vaid korra elus, varsti pärast kudemist nad surevad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1. märtsist algab meie jõgedel jõesilmu püügikeeluaeg. Jõesilm on siirdekala, kes käib kudemas enamuses Eesti rannikujõgedest.
14. mail 2021 toimus avalik arutelu veebikeskkonnas, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.
Käesolevat artiklit ajendas mind kirjutama detsembri keskel rahvusringhäälingu portaalis ilmunud Kalle Vellevoogi artikkel Linnamäe paisu kaitseks (vt err.ee, 16.12.2021, „Kalle Vellevoog: Linnamäe paisul näeme, kuidas mälestistega ei tohi käituda“), kus oli välja toodud hulk argumente, miks Linnamäe paisu lõhede elupaikade taastamise nimel lõhkuda ei tohiks. Vaatleks alljärgnevalt mõningaid neist lähemalt.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.